Vahelduv paastumine (ingl. intermittent fasting) on üks viimaste aastate populaarsemaid terviseteemalisi arutelusid. Ühed peavad seda lihtsaks ja tõhusaks viisiks kaalust alla võtta ja tervist parandada, teised aga on skeptilised kõigi söömispiirangute suhtes. Internet on täis vastandlikke arvamusi: „Paastumine aitab rasvade põletamist kiirendada!“, „Kui sa ei söö hommikusööki, siis aeglustad ainevahetust!“, „See on ohtlik!“, „See on revolutsioon!“
Tõde peitub kusagil keskmes – ja et saada sellest meetodist tõelist kasu (või teada, kas see sobib sulle üldse), tuleb selgeks teha, mis on faktid ja mis on vaid müüdid, uskumused või üleliigne reklaam.
Selles postituses leiad selged vastused küsimusele, mis on tegelikult vahelduv paastumine, millised on kõige levinumad müüdid selle kohta, mis levivad spordi ja tervisliku eluviisi maailmas, ja mida tuleks enne selle praktika oma eluviisi lisamist teada.
Vahelduv paastumine on toitumisplaan, kus piiratakse teadlikult aega, millal päevas toit tarbitakse. See ei ole konkreetne dieet rangelt määratud toiduloendiga. See on ajaplaneerimise printsiip, mis võimaldab kehal puhata pidevast seedimisprotsessist ja kasutada sisemisi energiatootmisvarusid.
Populaarseimad vahelduva paastumise mudelid:
Oluline on mõista: vahelduv paastumine ei ole nälgimine. See on struktureeritud meetod, kus toiduta periood võimaldab kehal minna rasvade põletamise režiimi, alandada veresuhkru taset ja stimuleerida rakkude „puhastusprotsessi“ ehk autofagiat.
Kuid see ei ole imeravim. Toitumisakna jooksul on endiselt oluline järgida tervisliku toitumise põhimõtteid, ja kaalulanguseks on vajalik kalorite defitsiit. Teisisõnu, kui sööd rohkem kui põletad, ei toimu isegi 16:8 paastumisega midagi.

Internetis on palju nõuandeid vahelduva paastumise kohta, kuid paljuski kordatakse neid teadmisi ilma teadusliku aluseta. Siin on mõned levinumad müüdid, mis võivad eksitada, eriti algajaid.
See ei ole tõsi. Kuigi paljud inimesed võivad seda meetodit turvaliselt proovida, ei pruugi see mõnele sobida või olla isegi ohtlik. Näiteks rasedad naised, imetavad emad, diabeediga inimesed (eriti insuliiniga) ja söömishäiretega inimesed – nende jaoks võib vahelduv paastumine põhjustada soovimatuid reaktsioone. Samuti võivad mõned inimesed lihtsalt halbasti end tunda hommikusöögita – see on märk, et tuleb kuulata oma keha, mitte järgida pimesi „trendi“.
See on üks ohtlikumaid müüte. Vahelduv paastumine ei taga kalorite defitsiiti. Kui sööte oma toitumisakna ajal rohkem kui vaja, võib kaal isegi tõusta. Eriti kui sageli toimub „kompenseeriv“ söömine pärast paastu: kiire süsivesikute täiendamine või õgimine õhtul.
Tõde: kaal langeb siis, kui pikaajaliselt hoitakse kalorite defitsiiti – olgu sa sööd kolm korda päevas või üks kord.
Tõde on vastupidine – lühike paastumine (kuni 24–36 tundi) võib isegi veidi stimuleerida ainevahetust. Uuringud näitavad, et lühikesed paastuperioodid ei kahjusta baasmetabolismit, välja arvatud juhul, kui need kestavad liiga kaua ja on kombineeritud pikaajalise kalorite puudujäägiga.
Tegelikult võib pidev snäkkimine ja pidev söömine halvendada insuliinitundlikkust, mis pikemas perspektiivis – vastupidi – soodustab rasvade kogunemist.
See müüt on levinud sportlaste seas. Kuid tegelikkuses, kui toitumisakna ajal tarbitakse piisavalt valke (umbes 1,6–2,2 g/kg kehakaalu kohta) ja treeningud on piisavalt intensiivsed, siis lihasmassi kaotamine ei toimu või on minimaalne.
Lisaks näitavad mõned uuringud, et paastumine võib isegi parandada kasvuhormooni (HGH) sekretsiooni, mis soodustab lihasmassi säilitamist ja rasvade põletamist. Nii et kõik sõltub kontekstist – mitte müüdist.
Kui me filtreerime müüdid välja, saame minna edasi teaduse ja praktika juurde. Vahelduv paastumine võib pakkuda reaalset kasu – kui seda rakendatakse õigesti.
Üks tähtsamaid põhjuseid, miks vahelduv paastumine aitab kaalust alla võtta, on selle mõju insuliini tasemele. Kui me pikka aega ei söö, langeb insuliinitase ja keha läheb glükoosi kasutamiselt rasvade põletamisele. Uuringud näitavad, et vahelduv paastumine võib parandada glükoosi kontrolli isegi inimestel, kellel on insuliiniresistentsus.

Autofagia on looduslik keha protsess, kus vanad või kahjustatud rakud „söövad“ iseennast, et nende asemele tekiksid uued. See protsess aktiveerub just paastumise ajal, kui keha ei saa toitu ja hakkab seestpoolt „puhastuma“. Autofagia on seotud parema rakkude tervise, pikaealisuse ja isegi vähi ennetamisega.
Kui söömiseks on kindel aeg, väheneb kiusatus süüa „igavusest“ või emotsioonide ajel. Selge struktuur (nt 12:00–20:00) aitab psühholoogiliselt toitumist kontrollida, eriti neile, kes kipuvad sageli snäkke sööma.
Üks ootamatuid eeliseid on vähem toidu planeerimist ja ettevalmistamist. Paljudele inimestele muutub hommikune paastumine mugavaks harjumuseks, mis võimaldab keskenduda tööle, treeningutele või muudele asjadele, muretsemata hommikusöögi pärast.
Vanem seisukoht, et „tuleb süüa iga 2–3 tunni järel“, et „kiirendada ainevahetust“, on tänapäeval teaduslikult põhjendamata. Keha suudab suurepäraselt toime tulla harvem, aga struktureeritud söömisel. Oluline on kogu päeva kalorite ja toitainete tasakaal, mitte see, mitu korda päevas sööte.
Vahelduv paastumine tundub lihtne: lihtsalt ärge sööge teatud aja jooksul. Kuid nagu kõigi kehaga seotud asjadega – tuleb valmistuda vastutustundlikult. Siin on mõned asjad, mida tasub enne alustamist teada:
Kuigi enamikul tervetel inimestel on vahelduv paastumine ohutu, võib teatud olukordades see olla riskantne. Konsulteeri oma arstiga või toitumisspetsialistiga, kui:
Oluline reegel: kui keha saadab selgeid signaale, et midagi on valesti – tuleb neid kuulata.
Suurim viga on kohe minna "OMAD" (üks kord päevas söömine) või isegi 24 tunni paastu peale. Kui sa pole kunagi paastunud, alusta 12:12 (12 tundi söömist, 12 tundi paastu), seejärel mine üle 14:10 või 16:8, kui tunned end valmis. Kehal on vaja aega kohanemiseks – nii füüsiliselt kui vaimselt.

Paastumine ei tee ebaterve toitu tervislikuks. Kui söögiaknas tarbite palju töödeldud toite, suhkrut ja vähe valke, ei ole mingit kasu. Meenutage:
Paastumise ajal ei tohi süüa, kuid tuleb juua. Vesi, must kohv, roheline tee – lubatud (ilma suhkruta ja piimata). Dehüdratsioonitõbi segatakse tihti paastumise "nõrkuse" tunnustega.
Eriti kui tegelete intensiivse treeninguga – treeningu aeg võib olla oluline. Paljudel inimestel sobib hommikul tühja kõhuga treenimine ja siis söömine. Teistele – parem treenida söögiakna ajal. Katsetage, kuid ärge treenige paastudes ilma energiata.
Protarpiline paastumine võib olla väga tõhus, kuid ainult siis, kui vältida põhivigu. Siin on mõned, mida algajad sageli teevad:
Üks suurimaid vigu on minna kohe pika paastu akna juurde (nt 20:4 või OMAD), mis võib põhjustada peavalu, ärrituvust ja energiapuudust. Üleminek peaks olema järk-järguline – nagu treeningutega.
"Kui ma ei söönud hommikusööki, siis võin nüüd süüa, mida iganes tahan" – ohtlik mõtlemine. Kui söögiaken muutub "kõik lubatud" perioodiks, on kaloraaži ülejääk vältimatu ja tulemused ei ole rahuldavad.

Teine äärmus on söömine liiga vähe, eriti valke. Keha võib minna stressi seisundisse, lihasmass väheneb ja energia langeb.
Kui te ei plaani, mida sööte oma aknas – on tõenäoline, et sööte seda, mis käepärast on. Tavaliselt ei ole see täisväärtuslik ega tasakaalustatud toit. Toitumisplaanimine on hädavajalik – isegi paastumisel.
Ainult paastumine ilma liikumiseta – pole ime. Jõutreeningud + õige toitumine + paastumine – see on kombinatsioon, mis annab parima tulemuse. Eriti soovitav rasva põletamiseks, kuid lihaste säilitamiseks.
Üks kõige sagedasemaid küsimusi, eriti Mrbiceps.lt külastajate seas – kas protarpiline paastumine ei ole vastuolus spordi ja lihaste kasvatamisega? Hea uudis: õigesti ühendades – mitte ainult ei ole see vastuolus, vaid see võib aidata.
Põhireegel: lihased ei kasva söömisvõtte sageduse järgi, vaid:
Kui järgite 16:8 mudelit ja sööte 8 tunni jooksul vajaliku kaloraaži ja valkude koguse (tavaliselt 1,6–2,2 g/kg kehakaalu), siis teie lihased on kaitstud. Isegi hommikused treeningud tühja kõhuga pole probleem – eriti kui saate kiiresti pärast treeningut valke ja süsivesikuid.
Ühte õiget vastust ei ole – kõik sõltub individuaalsetest eelistustest. Kõige populaarsemad variandid:
Põhiline on järjepidevus. Kui treenite süsteemselt, magate piisavalt ja annate kehale vajalikke toitaineid, ei ole paastumine takistuseks.

Intervalline paastumine on saanud populaarseks mitte ainult sotsiaalmeedia tõttu, vaid ka tänu teadusuuringutele, mis uurivad selle mõju tervisele, kehakaalu ja ainevahetusele. Siin on lühike ülevaade:
Intervallpaastumine ei ole imetootlik pill, kuid see võib olla suurepärane tööriist kehakaalu kontrollimiseks, enesetunde parandamiseks ja toitumise distsipliini suurendamiseks. Oluline on:
Kui soovite paremaid keha koostise tulemusi, kuid otsite lihtsamat rutiini, võib intervallpaastumine olla just teie jaoks. Lihtsalt tööriist. Ja nagu iga tööriist, töötab see siis, kui tead, kuidas seda kasutada.