Seotud tooted:
Kas tunned väsimust, lihasnõrkust või isegi sagedast südamepekslemist – kuigi vererõhk ja veresuhkur on normis? Võimalik, et probleem peitub hoopis mujal. Üks enim unustatavaid, kuid organismile üliolulisi toitaineid on kaalium, mis mõjutab otseselt nii lihaste tööd kui ka üldist enesetunnet.
Kaalium on elektrolüüt, mille roll inimorganismis on ülioluline. Ilma selleta ei toimiks paljud elutähtsad funktsioonid – alates südametöö rütmi säilitamisest kuni närviimpulsside edastamiseni ja vererõhu reguleerimiseni. Hoolimata sellest on kaaliumipuudus sagedane isegi tänapäeva terviseteadlike inimeste seas.
Selles artiklis vaatame lähemalt, miks kaaliumipuudus on ohtlik, millised sümptomid võivad sellele viidata, mis toimub kehas, kui sellest mineraalist jääb vajaka, ning kuidas seda vältida.
Kaalium (ladina k. kalium, sümbol K) on üks tähtsamaid mineraalaineid ja elektrolüüte, mida keha normaalseks toimimiseks vajab. Ligikaudu 98% kaaliumist asub raku sees, vaid väike osa tsirkuleerib veres. See delikaatne tasakaal kaaliumi koguse vahel rakkudes ja veres tagab närvide, lihaste, südame ja neerude korrektse töö.
Soovitatav päevane kaaliumi kogus täiskasvanule on 3500–4700 mg, kuid enamik inimesi ei saa kätte isegi 70% sellest kogusest. Puudus on eriti tavaline nende seas, kes vältivad puu- ja köögivilju, tarbivad palju kohvi või kasutavad diureetikume.
Piisav kaaliumi kogus tagab parema enesetunde ja kaitseb tõsiste terviseprobleemide eest. Edasi vaatame, mis juhtub kehas, kui sellest mineraalist jääb puudu.
Lisaks väsimusele ja lihasnõrkusele võib kaaliumi puudus avalduda mitmel muul kujul:
Kui märkad mitut neist sümptomitest ilma selge põhjuseta, tasub analüüsida oma harjumusi ja toitumist.
Kaaliumipuudus võib tekkida mitmetel põhjustel:
Puuduse täpseks kindlaks tegemiseks tuleb teha vereproove ja uriinianalüüse.
Et veenduda, kas kaaliumi tase on normis, soovitatakse teha järgmised uuringud:
Tulemused aitavad koostada individuaalse plaani: muuta toitumist või määrata toidulisandeid.

Üks ohutumaid ja tõhusamaid viise saada piisavalt kaaliumi – läbi toidu:
|
Toiduaine |
Kaaliumi kogus (mg / 100 g) |
|
Banaanid |
358 mg |
|
Keedetud kartul koorega |
425 mg |
|
Keedetud spinat |
558 mg |
|
Avokaado |
485 mg |
|
Tomatid ja tomatikaste |
237 mg |
|
Õunad |
120 mg |
|
Pähklid (nt mandlid) |
705 mg |
|
Kreeka pähklid ja pistaatsiapähklid |
450–700 mg |
Need toidud on lisaks kaaliumile ka kiudainete, vitamiinide ja antioksüdantide allikad. Toores ja vähetöödeldud toidu mitmekesisus on parim viis säilitada toitaineid ja tervist.

Kuigi toidulisandid võivad tunduda kiire lahendus, ei tohiks kaaliumit tarbida iseseisvalt suurtes annustes. Erinevalt paljudest vitamiinidest võib kaalium ületarbimisel olla ohtlik, eriti teatud haiguste või ravimite kasutamise korral.
Oluline teada:
Üks huvitavamaid ja olulisemaid kaaliumi mõjusid on selle võime loomulikul teel vererõhku alandada, ilma ravimite abita (või koos nendega). Uuringud näitavad, et suurem kaaliumi tarbimine võib oluliselt vähendada nii süstoolset kui ka diastoolset vererõhku, eriti neil, kes tarbivad liigselt naatriumi (soola).
Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) soovitusel peaks täiskasvanu tarbima vähemalt 3510 mg kaaliumi päevas, piirates samal ajal naatriumi kogust. Oluline ei ole ainult kogus, vaid kaaliumi ja naatriumi suhe toidus – isegi kui sa ei tarbi liiga palju soola, aga ei saa piisavalt kaaliumi, võib risk siiski säilida.
Seega, suurendades kaaliumirikka toidu hulka (nt kartulid, oad, avokaadod, banaanid, spinat jms), on võimalik märgatavalt vähendada vererõhku ilma ravimiteta – või koos nendega, kui arst seda soovitab.

Aktiivselt liikuvatel inimestel, eriti neil, kes treenivad intensiivselt või palju higistavad (nt spordisaalis, joostes, rattaga sõites või füüsilist tööd tehes), võib kaaliumivajadus olla oluliselt suurem. Higi on üks peamisi kaaliumi kadumise viise.
Kui kehas on kaaliumipuudus, võib isegi väike füüsiline koormus põhjustada kurnatust, peapööritust või südamerütmihäireid. Seetõttu on sportides oluline mitte ainult juua piisavalt vett, vaid ka täiendada mineraale – toiduga või vajadusel lisanditega.
Eriti tundlikud kaaliumi tasakaalu häirete suhtes on vastupidavussportlased, noored sportlased ja naised, kelle toitumine on sageli piiratud. Kui oled aktiivne – on kaalium sulle eluliselt oluline.

4. Ole teadlik ravimite tarvitamisest:
Kui kasutad diureetikume, lahtisteid, antibiootikume või insuliini – pea nõu arstiga võimaliku kaaliumi tasakaalu osas.
5. Kontrolli vereanalüüse regulaarselt:
Eriti kui sul on kõrge vererõhk, südamehaigused või kasutad palju ravimeid.
Kaalium on vees lahustuv mineraal, mis tavaliselt imendub hästi toidust, kuid selle omastamist ja säilimist organismis mõjutavad mitmed tegurid.

Oluline: pelgalt kaaliumi tarbimisest ei piisa – tuleb säilitada kõigi elektrolüütide tasakaal. Toitumine peab olema mitmekesine, naturaalne ja regulaarne.
1. Kas banaan on parim kaaliumiallikas?
Banaanid on hea valik, aga mitte ainus. Spinat, oad, avokaadod, kartulid ja isegi kõrvitsad sisaldavad rohkem kaaliumi kui banaan. Mitmekesisus on võtmetähtsusega.
2. Kas kaaliumipuudus võib põhjustada südameprobleeme?
Jah. Kaalium on oluline südame elektrilise juhtivuse jaoks. Selle puudus võib põhjustada arütmiat ja ohtlikke rütmihäireid.
3. Kui ohtlik on liigne kaalium (hüperkaleemia)?
Sageli ohtlikum kui puudus. Võib põhjustada paralüüsi või südameseiskust. Eriti ohtlik neeruhaigustega inimestele.
4. Kas toiduga saab kaaliumivajadused katta?
Enamikul juhtudel – jah. Kaaliumirikas toitumine on sageli piisav normaalse taseme hoidmiseks ilma toidulisanditeta.
5. Kas kohv vähendab kaaliumitaset?
Kaudselt – suur kofeiinikogus ja diureetiline toime võivad suurendada kaaliumi eritumist, eriti kui toidus on vähe värskeid tooteid.
Kaalium on mikroelement, millele me sageli ei mõtle, kuid mille mõju meie enesetundele on tohutu. Lihaste töö, südamerütm, vererõhk ja isegi tuju ja keskendumine sõltuvad sellest, kas kehas on piisavalt kaaliumi.
Peamine sõnum – ära alahinda selle aine tähtsust. Esimene samm – muuda toitumist, söö rohkem värsket, vähenda soola ja kuula oma keha signaale. Vajadusel – konsulteeri spetsialistiga.